//Kaitsevahendid lihvimisel

Kaitsevahendid lihvimisel

Puidu- ja mööblitööstusettevõtete töökeskkonnas esinevad ohutegurid, millest kõige rohkem probleeme tekitavad müra, tolm, töövahendid ja raskuste käsitsi teisaldamine.

MÜRA – lihvimise töökohal ei ole võimalik müra täielikult vältida, sest tööprotsessis tuleb kasutada müra tekitavaid seadmeid. Kui müraga kokkupuute tase on 85 dB või üle selle, peab võimaldama töötajale individuaalsed kuulmiskaitsevahendid: kõrvaklapid või -tropid.

TOLM – puidu töötlemisel tekib üldjuhul tolm, mis mõningate puiduliikide puhul võib-olla kantserogeenne. Kahjulik tagajärg võib ilmneda alles paljude aastate pärast ja seepärast ei pöörata selle ohu vältimisele piisavalt tähelepanu, ega kanta hingamisteede kaitsevahendeid: tolmumaske, samuti kaitseprille.

VIBRATSIOON – eelkõige kohtvibratsioon, mille tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili vibreerimine ja mis kandub käelabasse ja käsivarde. Selle ohuteguri minimeerimiseks on soovitatav kasutada kaitsekindaid ja kaasaegseid töövahendeid, kus vibratsiooni tase on võimalikult madal.

Tööohutussoovitused abrasiivide kasutamiseks oleksid järgmised:

abrasiive peaks kasutama kvalifitseeritud või vähemalt koolituse läbinud personal;

iga konkreetse ohutusabinõu kindlaksmääramiseks tuleb läbi viia riskihindamine;

alati kandke sobivaid isikukaitsevahendeid (PPE: Personal Protection Equipment);

ohutuspiktogrammid, mis sisaldavad selle toote jaoks kasutatavat soovituslikke isikukaitsevahendeid, leiate ennekõike pakenditelt;

ohutuspiktogramm

jäätmed tuleb kõrvaldada vastavalt riiklikele või kohalikele seadustele. Eestis vastavalt valitsuse poolt 2002. aastal kinnitatud Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistule kuuluvad puidutootmises kasutatud lihvmaterjalid (abrasiivid) sorteerimisele eraldi konteinerisse. Sinna kuuluvad jäätmekoodi nr. 0301 99 alusel puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmisel tekkinud jäätmed.

HÜVA NÕU
2018-12-21T19:51:09+00:0030.12.2018|Tulipunktis|