Lihvmaterjali kareduse tähistamiseks kasutatakse Euroopas FEPA (The Federation of European Produsers of Abrasives) süsteemi, mille puhul lihvkareduse number näitab abrasiiviterakeste sõelumiseks kasutatud sõela avade arvu ühe ruuttolli pikkusel serval. Ehk siis kui paigutada sõelutud abrasiiviterad üksteise kõrvale ritta, siis näitab number mitu abrasiivitera mahub ühe tolli (25,4 mm) pikkusele joonele. Näiteks, kui tihedus on 80 ühe tolli (25,4 mm) peale, siis karedus ongi 80. Lisaks numbrilisele kareduse tähisele, kasutatakse numbri ees P-tähte. „P“ tähistab seda, et abrasiiv vastab FEPA poolt kehtestatud standardile.
Üldiselt, mida suurem on kareduse number, seda peenem on abrasiiv.
Reeglina tuleb kasutada jämedama karedusega lihvmaterjale suurema materjalivaru eemaldamiseks. P40 – P80 karedusega lihvmaterjaliga saab eemaldada vastavalt umbes 1,3 mm kuni 0,6 mm materjalivaru. Keskmise karedusega lihvmaterjale tuleb kasutada kergema materjalivaru eemaldamiseks. P100 – P120 karedusega lihvmaterjaliga saab eemaldada vastavalt umbes 0,4 mm kuni 0,25 mm materjalivaru. Lihvmaterjale karedusega P150 ja ülespoole tuleks kasutada ainult viimistlemiseks ja mitte enam materjalivaru eemaldamiseks.
Õige lihvimiskareduse valiku määravad paljud tegurid:
- Millist lõplikku viimistluse tulemust on vaja saavutada?
- Mitut lihvimisüksust on võimalik kasutada?
- Millised lihvimisüksused – trummel (kõvadus) ja tald (laius, tihedus) on lihvimismasinas?
- Kas lihvimismasinal kasutatakse ka risti lihvimise lihvlinte?
- Kas puitu pärast viimistletakse või jääb looduslik?
Kõigi nende küsimuste vastustest sõltub õige lihvimiskareduse valimine. Kõige olulisem siinjuures meelespidamiseks on see, et ära kunagi jäta rohkem kui üks karedusaste vahele. Lisame siia lihvmaterjalide kareduste tabeli: 
Kui tegutseda nagu tabelis näitatud ja liikuda kohe kareduselt P100 otse P180’le, siis karedus P180 ei suuda eemaldada P100 poolt jäetud kriimustusi. Seega ikka ainult kaks astet korraga – kareduselt P100 karedusele P150.